Vaata, mis muutub olulistes seadustes

Uuest aastast jõustub uus raamatupidamise seadus, millega lihtsustatakse mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise nõudeid. Mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühikese bilansi seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ning kasumiaruande.

Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa. Lisade täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Edaspidi ei nõuta mikro- ja väikeettevõtjatelt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Uusi nõudeid kohaldatakse aruannetele, mille aruandeperiood algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Auditi kohustuse piirmäärasid tõstetakse kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv Rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra.

Kehtima hakkab uus kindlustustegevuse seadus, mille aluseks on Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reform. Seadus sätestab, et kindlustusandjal peavad olema nõuetekohaseks tegutsemiseks vajalikud vahendid ja kogemused, ettevõtte juhtimine tuleb korraldada läbipaistvalt ja tõhusalt ning võtmetöötajad peavad vastama kindlatele nõuetele. Seaduses on kirjas ka uued avalikustamisnõuded, mis parandavad kindlustusturu läbipaistvust ning järelevalvemehhanismid, mis aitavad kaitsta klientide huve. Lisaks täpsustakse nõudeid kindlustusvahendajatele.

2016. aasta alguses jõustuvad tagatisfondi seaduse muudatused, millega nähakse panga võimaliku pankroti korral hoiustajatele ette senisest suurem kaitse. Jätkuvalt tagatakse hoius koos intressidega kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta ühes pangas ja see põhimõte ei muutu. Uuendusena aga sätestatakse, et kui isik on vahetult enne panga pankrotti võõrandanud kinnisvara, siis tagatakse selle võõrandamisest saadud vahendid täiendavalt eelnimetatud 100 000 eurole veel 70 000 euro ulatuses. Teise olulise asjana nähakse ette, et alates 2016. aasta 31. maist tuleb panga pankroti korral hüvitised välja maksta seitsme tööpäeva jooksul praeguse 20 tööpäeva asemel.

Uuest aastast saavad enese hasartmängu mängimist piirata ka klassikalise loterii ostjad ning spordiennustuses osalejad. Avalduse õnnemängu, spordiennustuse või klassikalise loterii mängimise piirangu panemiseks saab teha mängukohtades ning maksu- ja tolliameti e-keskkonnas või büroodes.

Muutused tulude deklareerimisel (2017. aasta deklaratsioonil):

Järgmise aasta tulude põhjal makstakse 2017. aastal madalapalgalistele välja täiendav tagasimakse. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Lähtudes rahandusministeeriumi prognoosidest vaesuspiiri kohta ning koalitsioonileppes ja riigieelarve strateegias kokku lepitud eelarvelistest võimalustest, saavad 2017. aastal makset taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro.Aastal 2016 tõuseb tulumaksuvaba tulu seniselt 154lt eurolt 170 euroni kuus.Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 2700 eurot aastas (225 eurot kuus).Laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määr on 1848 eurot (154 eurot kuus) teise ja iga järgneva kuni 17 aasta vanuse lapse eest.Füüsilise isiku tulust tehtav mahaarvamine on 1200 eurot kalendriaastas.Kaob eraldi viieprotsendiline piirmäär kingituste ja annetuste mahaarvamisel füüsilise isiku tulust. Muudatus võrdsustab kingitused ja annetused koolituskulude ja eluasemelaenu intresside mahaarvamistega, millele kohalduvad ainult üldised piirmäärad (50% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot).Eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist üürimisega seotud kulude katteks saab 2017. aasta tuludeklaratsioonis maha arvata 20 protsenti.Maksuvaba välislähetuse päevaraha tõuseb seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kõrgendatud määras (kuni 50 eurot) võib päevaraha maksuvabalt maksta iga välislähetuse 15 esimese päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15 päeva eest kalendrikuus.

Muutuvad alkoholi, tubaka ja kütuste aktsiisimäärad:

Alkoholiaktsiis tõuseb 15 protsenti 1. veebruarist. Hinnanguliselt tähendab see näiteks poole liitri õlle kolmeprotsendilist hinnatõusu ja liitrise viinapudeli üheksaprotsendilist hinnatõusu.Tubakaaktsiis tõuseb 8 protsenti 1. juunist. Sigaretipaki keskmine hind kallineks 2016. aastal 3,26 euroni.Bensiinide aktsiisimäär tõuseb 10 protsenti 1. veebruarist. Bensiiniliitri hinda mõjutab see praeguse maailmaturuhinna juures umbes 5 sendi võrra.Diisli ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 14 protsenti 1. veebruarist. Diislikütuse liitri hinda mõjutab see järgmisel aastal umbes 6,6 senti.Maagaasi aktsiisimäär tõuseb 20 protsendi võrra 1. jaanuarist.